ragulka kirjutas:
huh lugesin vähe seda
https://www.riigiteataja.ee/akt/13319788 ja ausalt öelda ei kujuta ette, kes viitsiks seda asja vedada ? Juhatuse valimine, 200+ liikme puhul nõukogu, üldkoosolekud jne jne. arvestades veel, et rahvast on igast eestimaa kandist....
Ma kardan, et Sinu poolt kirjeldatud süsteemi loomine läheb päris kalliks maksma (vaevalt keegi seda väga niisama heast tahtest progrema viitsib hakata). Aga eks kuulame ja vaatame, mis teised arvavad.
Minu kirjeldet juhul on tegemist ühise tegutsemise juriidilise vormiga, nii nagu asjad võiksidki tegelikult käia. On's keegi mõne korteriühistu juhatuses/alustamise juures olnud? See on põhimõtteliselt sama teema. Inimesed tulevad kokku ühise eesmärgi nimel ja selleks et eesmärk ära ei kaoks või asjad üksteise suhtes võimalikult selged oleks ongi loodud seaduslik raamistik.
Loomulikult ei keela ju ka oma sõpruskonnas kambaka moodi üritust teha. Praegusel juhul aga koosneb kogu seltskond ju üksteist mitte tundvatest isikutest (no viimase sündmuste valguses suhtleme muidugi rohkem).
Selline ühistuline (ametlikus vormis ühine) tegutsemine paneb piirid rohkem paika.
On ühine põhikiri, mille valguses tegevus toimub. Kes tahab astub liikmeks, kes ei taha võib ka mitte astuda. Nt kes ei ole ühistu liige võib ka kambakast osa võtta kuid maksab nt rohkem teenustasu. Ja kui võetakse teenustasu, siis ei ole see automaatselt hasartmängu korraldamine, kuna lotot korraldab ikka Eesti Loto. Ühistu vaid osutab teenust.
Liikmetele osutatakse teenust soodsamalt.
Kui on palju liikmeid või lihtsalt osalejaid ja teenustasu on suur ja see kogu ettevõtmine võtab rohkem aega kui nädalas 2-3 tundi, siis võib ju ka sellele inimesele palka maksta ja seda ametlikult, mitte et a'la näe õlleraha sulle kingitus/annetus.
Ja süsteem ei peagi kohe alguses mingi meeletu olema. Alustada võime ju tasa ja targu. Esialgu on kõik vabatahtlik tegevus. Üks teeb ühte, teine teist asja, kolmas midaiganes. Kõik kes tahavad saavad panustada, kes aega, kes raha, kes mingeid muid vahendeid.
Kogu asja point on see, et oleks kindlad inimesed kes asjaga tegelevad. On kindel raamistik/reeglid kus/milles asjadega tegeletakse. Loome mingi konkreetse süsteemi - kui eestvedavad inimesed väsivad saab mõni uus inimene asuda asja vedama/juhtima ja asi toimib edasi valatult.
Ehh, ma üritan oma mõtet siin müüa kuigi argumendid vist ei ole eriti veenvad.
Kui mina oleksin uus tulija. Leiaksin kuskilt guugeldades, et ohh näe mingid inimesed ostavad koos Viking Lotto (Euro Jackpoti vms) pileteid, et osaleda süsteemimängus. Mina neid ei tunne. Ma ei tunne ka kedagi kes neid tunneks. Päris nimede all eriti ei esineta. Ma mõtlen ikka päris mitu korda kas ma tahan oma raha panustada.
Alar Toomi ettevõtmisse otsustasin "panustada" just tänu sellele infole et üks suurvõit tuli ja kõik said oma võidu kätte. Oli tekkinud usaldus, mida räigelt ära kasutati.
Ma ei ütle, et mingi ühistu loomisega on võimalik suuremat usaldust luua, piisab vaid ühest inimesest kes kogu asja võib sekundiga muuta, kuid vähemalt on loodud mingi kontrollorgan, kes võtab vastu kiired otsused ja kasutusele mingid eelnevalt kokkulepitud meetmed (korteriühistutes on nt tavaliselt võlgnevuses korterite puhuks mingi väljatöötatud reglement a'la nüüd teavitame korteriomanikku, kui selle aja jooksul ära ei maksa läheb inkassosse vms). Ühistuga on kontrollivõimalused suuremad.
Kunagi on üks jaapani ühistegelane öelnud, et "Kui ametikoht luuakse eeldusega, et seal peab olema aus inimene, siis jõuab sinna varem või hiljem suli." Seega tuleb selline võimalus juba eos elimineerida ning seda on võimalik ühistuga palju kergemini teha, kui koos ühes seltskonnas-seltsingus.
Ja pika jutu kokkuvõtteks - ma olen ka nõus oma aega panustama, ükskõik mis vormis see hakkab olema, kuid mina eelistan ametlikku vormi.