See numbrite valimine on nagu on. Loto on siiski õnnemäng mitte a'la pokker.
Siia sobib vist hästi üks nali matemaatikute aadressil:
Oli kord üks matemaatik, kes ei sõitnud kunagi lennukiga, kuna oli välja arvutanud et risk et lennukis on pomm on 0,00001% ja tema jaoks oli see risk liiga suur. Ükskord ta siiski lendas lennukiga ja küsimusele kuidas ta julges, vastas ta nii, et arvutasin välja kui suur on tõenäosus, et lennukis on kaks pommi ja see on 0,0000000001%. Selline risk on juba vastuvõtav, nii et võtsin lihtsalt oma pommi kaasa.
Sama mis on vale selles naljas, on vale ka artiklis. Jah, statistiliselt võib eelnenud loosimistest selline muster välja küll joonistuda, et mitme järjestikus numbri loosimine on ebatõenäoline, samuti statistiliselt jagunevad numbrid mänguvälja peale enamvähem võrdselt, kui mingi kombinatsioon on välja loositud, siis on väga vähetõenäoline, et sama kombinatsioon uuesti loositakse jne. Samuti võib näidata, et kui võtta suvaline kombinatsioon, siis mida rohkemate loosimistega sama kombinatsiooni kasutada, seda suurem on tõenäosus, et ükskord see välja loositakse. Mida pikemat perioodi vaadata, seda rohkem lähevad reaalselt toimunud loosimiste statistika ja tõenäosusteooria järgi koostatud statistika kokku.
Kui mõlemad matemaatikute juttu nagu kinnitaks, mis on siis valesti? Valesti on see, et unustatakse ära selline "pisiasi", et erinevad loosimised on üksteisest sõltumatud sündmused ehk ühe tulemus ei mõjuta teist. Sama loosimise sees valitud numbreid võib ka vaadata sõltumatute sündmustena, ühe loosimise sees on ainult see nüanss, et kui number x on juba välja loositud, siis sama numbrit uuesti välja loosida ei saa ehk piltlikult ei saa ühes loosimises loosida välja kaks korda numbrit 27.
Mida see siis tähendab? Lühidalt seda, et kui loositakse välja number 1, siis tõenäosus et järgmisena loositakse välja number 2 on täpselt sama suur kui see, et järgmisena loositakse välja number 39. Aga miks siis saab statistiliselt ikkagi näidata, et kombinatisoon 1 2 3 4 5 6 on vähem tõenäoline kui kombinatsioon 1 9 17 26 34 41? Siit see peale hakkabki, et statistikat saab igat pidi väänata. Ütleme et loositi välja number 1. Kui vaadata nüüd niipidi, et kas suurem tõenäosus on, et järgmine loositav number jääb vahemikku 2-10 või 11-41, siis mõistagi suurema tõenäosusega jääb see vahemikku 11-41. Aga kas sellest teadmisest midagi kasu on - absoluutselt mitte, olgugi et suuremasse vahemikku sattumise tõenäosus on suurem, teeme panuse ju konkreetsele numbrile mitte vahemikule ja suuremas vahemikus on õigele numbrile pihta saamine täpselt sama palju keerulisem kui sinna vahemikku sattumine suurem on.
Eelnev räägib siis ideaalsetest inimestest ideaalses maailmas ehk võtab eelduse, et välja loositud numbrid on täiesti juhuslikud. Reaalses maailmas pole muidugi mitte midagi täiesti juhuslikku, aga loto nii nagu ka paljude muude asjadega on võrrandis lihtsalt nii palju tundmatuid, et kuigi teoorias on tulemus prognoositav, jäävadki reaalsuses liiga paljud tundmatud tundmatuks ehk pole võimalik isegi umbkaudu midagi ennustada. Ehk sellega võin mingil määral nõustuda, et konkreetse loto konkreetseid tulemusi analüüsides võib midagi huvitavat välja kooruda, kui arvestada veel lisaks kuu seisu, õhurõhku(*) jms.
Aga lõpetuseks võiks küsida, et kui need matemaatikud lotonumbrite ennustamisel nii osavad on, siis miks nad kirjutavad meedias kaheldava väärtusega artikleid selle asemel et oma eralennukiga Dubai 7 tärni hotelli puhkama sõita
tõuse ja mõõnasid põhjustab kuu. Õhurõhk mõjutab näiteks seda kas ja kui kiiresti heeliumiga täidetud õhupall taevasse tõusma hakkab. Ehk täiesti reaalsed tegurid, mis teatud juhul tulemust mõjutada võivad.
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
